EELK Narva Aleksandri Suurkirik


Hea teeline!

Argielu omandab igavikulise mõõtme kokkupuutes pühadusega. Nii leiab filosoof Mircea Eliade. Pühadust ja pühadusetunnet ei kogeta alati ja igal pool. See on raskesti seletatav. Ometi on ta olemas. Sakraalruumi sisenedes astume otsekui teise aegruumi. Üle aja kõrgub ajatu, üle inimliku - jumalik.

Teeliste kirikute aegruum võib avardada aegade- ja ruumiülest elukogemust meiegi jaoks. Käesolev teatmik juhatab teed väga erinevate pühakodade juurde üle Eestimaa. Pühadus on seesama sõltumata pühakodade erinevusest. Kristlike kirikute uksed avanevad hingedel. Teretulnud on ühtviisi kõik, olgu me kodu- või võõramaalased, usklikud või umbusklikud.

Tundmatu või tuntudki pühakoja juures peatumiseks tasub aega võtta. Märkame välist. Sisemise märkamine on süüvimise taga. Seesmiselt vakatudes võime seda märgata. Adume, mis on meie sees. Silmi tõstes võib heiastuda seegi, mis on varjatult meie üle ja ümber. Kes on. Püha on. Nii on iidsetesse pühakodadesse materialiseerunud aegadeülene pühadusepalve. On see kõnetu tunnistus meiegi viimsetest igatsustest? „Pühamud on vaibastatud palvetega,“ tõdeb kirjanik Fanny de Sivers.

Meego Remmel
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident